Holdre (Hollershof)

Autoga kohalikke kruusateid läbimas, märkasin endast paremal asuvat võsastunud pargiga juugendstiilis mõisahoonet. "Holdre mõis," ütleb seiklustega harjunud nutiseade ning nüüd meenub mullegi, et kaalusin selle mõisa külastamist, kuid matsin plaani erinevatel põhjustel maha. Ja nüüd ta siis seisis otse mu ees, katsu sa mitte lähemalt uurida.

Sisenesin aiaga piiratud mõisahoovi ning märkasin, et maja ees seisab auto ning mõisauksest väljuvad kaks tunkedes meest. Minu silmis tärkas koheselt säde ning rutates lootsin, et nad pole veel mõisahoonest lahkumas.

Juba järgmisel hetkel seisin ihuüksi laguneva Holdre mõisa siseruumides, ootamatust õnnest halvatud, ning tundsin end kui õudusfilmi võttepaigas, ainukeseks valguseks peegelkaamera välk. 1919. aastal, pärast mõisa riigistamist, kolis sinna sisse kohalik kool, mis tegutses mõisahoones 1960ndateni. Pärast kooli sulgemist kolis sisse pioneerilaager ning alates 1990ndatest on mõis seisnud tühjana (eravalduses). Märgid pioneerilaagrist on silmnähtavad ning isegi supiköök on omal vanal kohal.

Vesteldes kohalike remondimeestega, sain teada, et mõisa peahoone ehitus sai alguse 1909ndal aastal, mil Woldemar von Ditmar ostis mõisakompleksi tänu Taagepere mõisaomaniku, Hugo von Styki soovitusele.  Meeste sõnul olevat tollane omanik olnud linakaupmees. Nii Taagepera kui ka Holdre mõisal oli sama arhitekt - Otto Wildau.

Lagunenud kahhelkiviahi

Mõisa olukord on aga äärmiselt halb - katus laseb läbi ning turvalisuse eesmärgil mind teisele korrusele üldse ei lubatud. Ehitusmehed olidki seal, et katust veidi vettpidavamaks muuta, kuid seegi on lühiajalise toimega. Loodan siiralt, et Holdre mõis saab lähitulevikus endale uue kuue ja mõistliku otstarbe. Hoone on äärmiselt huvitava ehitusega ning vaimusilmas planeerides saaks sellest uuesti imeilusa art nouveau tunnustega mõisa. Holdre mõisa peahoone polegi tegelikkuses kunagi lõplikult valminud, sest alganud sõda jättis ehitustööd lõpetamata. Mõis sai kannatada ka sõja käigus.

Mõisa peahoone ümbrus on kasvanud rohtu ning kõrvalhooneid pole säilinud. Mõisal puuduvad aknad ning välisfassaad on lagunenud. Kõigele vaatamata on hoone arhitektuur võrratu ning kindlasti silmailu pakkuv.

Holdre mõisahoone katusele planeeriti rajada väike puidust haritorn, mis jäi aga lõpuks püstitamata. Tornidena mõjuvad aga sihvakad katusega korstnad.

Lõpliku emotsiooni andis Holdre mõisale arvatavasti pioneerilaagripäevist rohtu kasvanud mänguväljak. Miskipärast käivad kurbus ning imetlus alatihti mõisatega käsikäes...

Holdre mõis. Pilt 1919. aastast. http://bit.ly/1DIFBEV (15.01.2015)

Kasutatud allikad:

• Eesti mõisaportaal - http://www.mois.ee/vilj/holdre.shtml
• http://holdre.onepagefree.com/?id=17752&onepagefree=6b26de1f4e4f4342fc41645686e1aae2